Kaljul õhtustamas

Elena tuli kaljule ning jalutas ringi, ning kogu mõtteid, ta jalutas muudkui edasi, käed ristis.

OT: Jocelyn

Jocelyn sattus jalutades siia. Ta vaatas ringi ning naeratas õrnalt.

Elena jäi seisma kuna ta tundis inimlõhna, tal läksid silmaalused mustaks ning silmad muutusid tumepunaseks

Jocelyn ei märganud kedagi ning arvas, et on siin üksi. Ta läks kaljuäärele ning vaatas alla. Ta tundis õrna tuuleiili oma juustest läbi puhumas, ta tundis rõõmu.

Ellu järgnes inimlõhnale, ning pärast märkas ta eemalt inimest kes istus kaljuäärel. Tal oli jube nälg kallal.

Jocelyn kiigutas jalgu edasi-tagasi, teadmata, kes teda varitseb.

Ellu ei suutnud vastu panna, ta jooksis inimesele juurde

Jocelyn märkas alles nüüd, et ta ei ole siin üksi. Ta tõusis püsti ning kavatses põgeneda.

Ellul vedas tüdrukut ikka kätte saada ning torkas ta enda hambad tüdruku kaela

Jocelyn karjatas ning üritas Elenat eemale lükata. '' Lõpeta! '' karjus ta kogu jõust. '' Ära tee seda! ''

Ellu ei kuulanud teda ning imes inimverd

Jocelyn muutus nõrgemaks, kuna kaotab verd. Ta ei suutnud enam karjuda. Ta tundis sügavat valu: Jocelyn lootis, et vampiir lõpetab. '' Ma teen... ükskõik mida, palun... lõpeta... '' rääkis ta katkendlikult. Tema hääles oli tunda hirmu.

Elena tegi pausi ning küsis "Mida?"

Jocelyn vaatas tüdrukut, näos kartlik, anuv pilk. '' Lõpeta, ma teen ükskõik mida, aga palun, ära tapa mind. Ära ime mu verd. '' ütles ta.

Elena kortsutas kulmu

Jocelyn ei osanud midagi arvata, ta lihtsalt vaatas anuvate silmadega Elenat.

Ellu ootas, et inimene midagi ütles ning mõtles kas edasi imeda või ei

Jocelyn sai aru, mida talt oodatakse, kuid ei osanud midagi öelda. Viimaks lausus ta: '' Palun, halasta mulle. '' Tema silmadest voolas välja üksik pisar.

Elena lasi tüdrukust lahti ning hakkas jooksma samal ajal verd, suult pühkides

Jocelyn naeratas õrnalt ning tänas. Ta tundis kergendust. Kuigi kaelal oli haav, vähenes valu tasapisi.

Elena jooksis puu taha mis kaljul asus, hingeldas ning pühkis verd suult

Jocelyn vaatas korra tüdrukule järgi ning istus maha. Ta surus käe vastu kaelal olevat haava, et verejooks lõppeks.

Elena jalutas edasi

Jocelyn istus maha. Ta võttis käe kaelalt ja vaatas seda. Ta tiris enda kleidist riba ning hakkas haavalt verd pühkima.

Elena tundis siiani inimlõhna, peatus ning sulges silmad